Kes ma olen?

Loodus on olnud minu elu nii kaua, kui mäletan. Lapsest saati käisin metsas ringi silmad lahti — vaatasin, nuusutasin, kuulasin. See uudishimu ei ole kunagi kadunud, pigem kasvanud.

Aastate jooksul olen töötanud haljastuses ja arboristina, õppinud välismaal ning veetnud lugematul hulgal tunde Eesti metsades, rabades ja niitudel. Tean, millal esimesed sinililled ilmuvad, kuhu minna seeni leidma ja mis häält teeb öökull pimedas. Taimed, seened, linnud, loomad — kõik on põnev ja kõik on omavahel seotud.

Aga parim osa ei ole see, mida tean. Parim osa on hetk, kui keegi minu kõrval näeb esimest korda käoraamatut õitsemas või kuuleb puusepa toksimist ja aru saab, mis lind see on. See nägu, see rõõm — selle pärast ma seda teen.

Kutsun sind kaasa. Sobib igale aastaajale ja igale kogemusele — piisab ainult soovist olla õues ja avatud silmadega.

Kogenud giidiga näed rohkem

Metsas üksi jalutades näed puid ja rada. Giidiga kõndides hakkad nägema, kes nende puude all elab, mis taim nurga taga õitseb ja miks see soo just siin on. Sama maastik, täiesti erinev kogemus.

Merike on loodusega tegelenud aastakümneid — haljastuses, arboristina, õppides Eestis ja välismaal. See teadmine ei tule loenguna, vaid tuleb loomulikult — teel kõndides, asju näidates, lugusid rääkides. Lahkud matkalt teadmistega, mida sa iseseisvalt internetist ei leia.

Loodus ravib — see pole klišee, see on tõsi

Metsas juhtub midagi, mida linna müras ei juhtu. Samm aeglustub, pea läheb selgemaks ja asjad, mis hommikul suured tundusid, muutuvad kuidagi väiksemaks. Eesti loodus on selleks erakordselt hea koht — siin on ruumi, vaikust ja ilu, mida ei pea otsima.

Meie matkad ei ole sportlikud saavutused ega distantsi kirjad telefoni. Need on tunnid, kus saad lihtsalt olla — hingata, vaadata ja märgata asju, mida tavaliselt kiirustades mööda kõnnid.